Krahli esimene lastelavastus, mida naudivad ka suured

| Heili Sibrits |

| Heili Sibrits |

Kui reklaamlause väidab, et lavastus on mõeldud nii 7- kui ka 77-aastastele, tekitab see kõhedust. Aga Von Krahli teater ei luiska, nende lastelavastus on põnev nii koolijütsidele kui ka nende vanavanematele. Viimastele pakutakse vihjeid ja viiteid poliitikale ja poliitikutele.

Kuid mitte see pole oluline. Mart Kolditsa lavastatud, hiina muinasjuttudel põhinev «Von Krahli muinasjutud» on haarav tänu mängulisusele – teatrilaval mitte ei saja, vaid lausa kallab vihma; metsloomade kõrvad-sarved on meisterdatud kinnastest, sokkidest; trupi pikemaid noormehi Ott Kartau muudetakse meisterliku rätsepatrikiga meetripikkuseks poisikeseks; lisaks lauldakse, tantsitakse, naerdakse ja nutetakse.

Tempo on kiire, võiks öelda, et Krahli muinasjuttudes elu keeb. Ja nii haaravat ja löökideta kaklust, nagu kaks mänedžeri poolemeetriste sigarettidega maha peavad, näeb teatrilaval harva!

Näitlejatest kedagi eraldi välja tuua on ebaõiglane, sest nii Ivo Reinoki tiiger, Ott Kartau pime poiss, Liina Vahtriku linnuke, Kait Kalli põder kui ka Ragne Veesalu jänes on lõbusad rollid, mis panevad unustama, et laval on näitleja.

Lugu ise on lihtne. Kamp lapsi hiilib salaja naabri garaaži. Riiulitel vedeleva kila-kola kaasabil rännatakse salapärasesse metsa, kus loomad kasvatavad üht pimedat inimlast. Suureks saades otsustab loomade kasvandik saada endale silmad. Ainus, mida poiss teha oskab, on juttude vestmine, nii ta siis rändab ja räägib lugusid, kuni lõpuks jõuab isakoju. Muinasjutule omaselt räägitakse headusest, sõprusest, rikkusest, kurbusest ja rõõmust.

Teatriaasta auhindade nominatsiooni suure tõenäosusega «Krahli muinasjutud» ei pääse – tegu on liiga lõbusa ja lihtsa lavastusega. Aga just visuaalselt lapselikult leidliku ja lustiliku meeleolu tõttu tahtnuks sellist teatrit ise lapsena näha. Aga pole hullu – Krahl elustab ka täiskasvanus lapse.

Krahli trupi uuendamine Viljandi kooli lõpetanud näitlejatega on osutunud õigeks sammuks. Praegune Von Krahli teater pulbitseb energiast, näitlejad-lavastajad katsetavad, tulemuseks omapärased lavatööd, millest tegijad tunnevad rõõmu, kuid pole unustatud ka publikut. Noored kannavad küll 20. sünnipäeva tähistanud teatri vaimsust, kuid 2012. aasta krahlilikkus on positiivsem ja optimistlikum kui vana bändi viimased tööd.

Avaldatud: Postimees / 2.01.2013