Trankvillisaator

Tranquillisator

Trankvillisaator

Esietendus 25. novembril 1999

“Trankvillisaator” Soomes:
27. jaanuar 2000 – Q-Teater‘s
festivali Baltic Circle raames Helsingis

lavastaja PETER BICKNELL London
kunstnik IIR HERMELIIN külalisena
muusika DAVID BENKE London

osades TIINA TAURAITE, LIINA VAHTRIK, ENAR TARMO, JUHAN ULFSAK, ERKI LAUR, KATRIN ESSENSON (külalisena), TAAVET JANSEN (külalisena)

kasutatud muusika 
— who are we? / Shirley Bassey
— the lesson / Vikki Carr
— I remember you / Frank Ifield
— I am / Ricky Stevens
— fidelio / Ludwig van Beethoven
— hommikvõimlemine keskealistele meestele / V. Rodin

kasutatud tekstid 
— laste prillid. tee teadusele / T. Kuusik 1911
— la cittá invisibli / italo calvino, einaudi, torino 1972
— lifes little instruction book / m. jackson brown jr, rutledge hill press 1991
PETER BICKNELL on Londoni lavastaja, dramaturg, uurija ning kunstnik, kes töötab mitmetes kunstivaldkondades – teater, installatsioon, koreograafia ning kaasaegne meedia. Ta on koostööd teinud väga mitmete lavastajate, fotograafide, kunstnike ja koreograafidega Inglismaal ning Hispaanias, Portugalis ning Gruusias. Tema etendusi on esitatud mitmetes tuntud Londoni teatrites (the Gate, Young Vic jt.) ja galeriides. Peter Bicknell on kirjutanud-lavastanud üle kümne lavastuse. Peale lavastuse Von Krahli Teatris ootavad teda ees uued tööd Londonis, Amsterdamis, New Yorgis, Prahas ning Berliini Volksbühnel.
Alates 1994.aastast on ta Londoni instituudi Central Saint Martins teatriosakonna vanemlektor.

“Püüdes imiteerida liikumist, leiutas inimene ratta.” Andre Breton

Selle lausega selgitab Breton, kuidas inimene käitub ja toimib keskkonnas, kus ta elab. Inimene mõjutab oma elukeskkonda ning keskkond mõjutab inimest ning nende omavahelisel mõistmisel või – tihtipeale -mittemõistmisel on mitmeid erinevaid tahke.
Etendus valmis 1999 aasta novembrikuu kolme esimese nädala jooksul näitlejate, kunstniku ning lavastaja ühise tööprotsessi tulemusena. Etenduse peamine eesmärk on uurida esitaja ja esitatava ning vaataja ja vaadatava vahelist suhet, millest sünnib pigem dünaamiline vahetus kui didaktism. Näitena võib välja tuua Wittgensteini pardi/jänese dihhotoomia – kui kujundist on tekkinud selge pilt, sublimeerub teisene vaade kujundist ning inimmõistus kõigub nende kahe vahel ‘selgenemiste’ uimas.
Kõik see peegeldab postmodernistlikku olukorda – toimub traditsioonide, stiilide ja vormide eklektiline laenamine ning samas kaovad ühiskonnast esteetilised väärtused. Selles ringis osalejatena püüame me ühest küljest jääda oma kogemuse tingimuste suhtes avatuks, kuid samas seisame vastu reaalsusele, mis meid koormab.

ARTIKLID

Näitlejad vallutavad teatri 
Meeli Hunt, Postimees Arter, 4.12.1999

Etendub

  • N 25. november 00:00

Toimumisaeg

  • N 25. november 00:00