Surm ooperis

Surm ooperis

näitemäng laulude ja tantsudega
lavastus mõeldud ainult täiskasvanutele!

Esietendus: 26. mail 1999

autor ERVIN ÕUNAPUU

IVO EENSALU (külalisena) – Vanaisa
HENDRIK TOOMPERE Jr (külalisena) – Klaus
ANDRES PUUSTUSMAA (külalisena) – Kapten
RAIMO PASS (külalisena) – Elektrik
VIIRE VALDMA (külalisena) – Öökuninganna
heli MARGUS JÜRISSON, TAAVO “JIMMY” TIKO 
valgus HILJA IRDLA, TÕNNO TOOMRA
grimm REET URBSOO
etenduse juht ANNIKA ROHTVÄLI
hääled TÕNU AAV, KLEER MAIBAUM
butafoor ARDI AAV

täname! ALLFILM


SURM OOPERIS kavalehelt

Väljavõtteid Paul Mägi koostatud RAT Estonias 1964. aastal esietendunud W. A. Mozarti ooperi “Võluflööt” kavalehelt:

Mis oli põhjuseks, et Mozart ja Schikaneder
kõik need otse reaalsed ideed
valasid kaugesse muinasjutuvormi?

1. Mõlemad autorid olid teadlikud tolleaegse publiku vaimsest tasemest. Vaevalt oleks tolleaegne vaataja uskunud neid ideid, kui see kõik oleks antud ajastu aktuaalses plaanis. Muinasjutt aga ei tingi reaalseid kaalutlusi.
Siin ei teki kahtlusi, siin on kõik usutav.

2. Tolleaegne poliitiline situatsioon ei võimaldanud kunstis näidata revolutsioonis tekkinud ideid. Ei saa mainimata jätta ka fakti, et Mozart ja Schikaneder olid mõlemad vabamüürlased, millise organisatsiooni ideed, kohati isegi traditsioonid ja rituaalid on üsna selgesti tuntavad ka ooperis. Kuid vabamüürlus oli teravas vastuolus Austrias valitseva despootliku riigikorraga.
Kuivõrd tugevalt ja ilmekalt kajastusid tolleaegse ajastu paljud aktuaalsed probleemid “Võluflöödis”, seda võib näha allpoolesitatud näidetest, milledes on püütud deđifreerida ooperisse kätketud allegooriat.

3. Mozart-Schikanederi ühislooming oma vormimeisterlikkuse ja ääretult selge idee tõttu osutub nii tugevaks vääriskiviks, mille kiirgus ei tuhmu ka teinekord kõige tagurlikumate mõtetega katsetaja proovitules.

Etendub

  • K 26. mai 00:00

Toimumisaeg

  • K 26. mai 00:00