SAAL Biennaal 2015 / Twenty Looks or Paris is Burning at The Judson Church (S)

kanut_saalbiennaal_plakat_vaike

SAAL Biennaal 2015 / Twenty Looks or Paris is Burning at The Judson Church (S)

SAAL Biennaal 2015:

TRAJAL HARRELL /New York/

Twenty Looks or Paris is Burning at The Judson Church (S)

17.08 / 18.08 kell 22:00

Von Krahli Teatri ülemises saalis

Lisainfo: http://www.saal.ee/event/835/

 

“Twenty Looks or Paris is Burning at The Judson Church (S)” pakub uutmoodi kriitilist lähenemist postmodernistlikule tantsuesteetikale, mis pärineb Judsoni tantsuteatri aegadest. Trajal Harrell edastab oma töödes kujuteldavat kohtumispunkti Judsoni ja paralleelse ajaloolise traditsiooni, “voguing” tantsustiili esteetika vahel ning ta taasloob sellega postmodernistliku tantsu minimalismi ja neutraalsust, kasutades selleks uudseid märke.
“Mis oleks võinud 1963. aastal juhtuda, kui keegi oleks Harlemist voguing-ballilt sattunud linna, esinema kõrvuti varajaste Judsoni kiriku postmodernistidega?”. See on Trajal Harrelli uue lavastuse põhiküsimus. “Kakskümmend pildikest ehk Pariis põleb…” on saadaval viies suuruses, üliväiksest (XS) ülisuureni (XL). Ajaloolise fiktsiooni illustreerimise asemel asetavad need uued tööd tegevuse tänapäeva konteksti, leides aset siin ja praegu. See, mida siin kogeme, ei oleks olnud võimalik ei voguing-ballide ega ka Judsoni aegadel. Milliseid uusi suhteid esinejate ja publiku vahel on võimalik luua, kohandada ja ümber jaotada sellise konstruktsiooni puhul, kus tõelise tänapäeva publiku mõtteis on kujuteldav tantsuteatri publik 1963. aasta Judsoni kirikus, VÕI mis kujutab endast vahemaad nende vahel, kellele arvame olevat etenduse adresseeritud ja kes seda tegelikkuses käesoleval hetkel vaatavad.

Trajal Harrell on tantsija ja koreograaf, kelle töid on esitletud New Yorgis ja mujal USAs muuhulgas sellistes paikades ja sellistel festivalidel, nagu The Kitchen, The American Realness Festival, The Marguelies Art Warehouse (Miami, Florida), Art Basel Miami Beach, Institute of Contemporary Arts (Boston), Danspace Project, FIAF’s Crossing the Line Festival, The Wynwood Arts Fair (Miami, Florida), Dance Theater Workshop, P.S. 122 ja Dance Mission (San Francisco, California).
Tema töid on näidatud ka Prantsusmaal, Hollandis, Belgias, Saksamaal, Poolas, Horvaatias, Portugalis, Brasiilias ja Mehhikos ning rahvusvahelistel festivalidel, nagu Rencontres Chorégraphiques, Festival d’Avignon, Impulstanz (Viin), Panorama Festival (Rio de Janeiro, Brasiilia) ja Tanz in Bern.

Ta on lõpetanud Yale’i ülikooli ning olnud residentkunstnik sellistes kunstikeskustes, nagu CDC Toulouse, The Institute of Contemporary Arts (Boston), PACT Zollverein, Workspace Brussels, The White Oak Residency and Dance Center, Snug Harbor Cultural Center, Movement Research, Bennington College, WP Zimmer (Antwerpen, Belgia), Impulstanz Vienna International Dance Festival, Workspace Brussels, Tanzhaus Dusseldorf, TanzWerkstatt (Berliin), Skite 2010 (Caen, Prantsusmaa), CCN de Montpellier Languedoc-Rousillon, CCN de Franche-Comté à Belfort ja CNDC Angers.

2008. aastal määrati ta Viini rahvusvahelise tantsufestivali The Impulstanz programmi DanceWeb kaasjuhiks. New Yorgi teatris Danspace Project oli ta hiljuti Platforms 2010 programmi raames kuuenädalase festivali „certain difficulties, certain joy” kuraator.
Ta on loonud mitmeid täispikki lavastusi: “Notes on Less than Zero”, “Showpony”, “Twenty Looks or Paris is Burning at The Judson Church (S)”, “Twenty Looks…(XS)”, “Antigone Jr.”  ning koostöös Cecilia Bengolea, Francois Chaignaud’ ja Marlene Freitas’iga valminud “(M)imosa” ehk “Twenty Looks or Paris is Burning at The Judson Church (M)”. Tema töid on näidatud ka visuaalse kunsti keskustes, nagu The New Museum, The Margulies Art Warehouse (Miami), The Newhouse Center for Contemporary Art, The Bronx Museum of the Arts, ja The Rosa De La Cruz Collection, kus ta tegi koostööd kunstniku Assume Vivid Astro Focus’iga. Tema käimasolevaid projekte “Tickle the Sleeping Giant” ja “The Ambien Piece” on näidatud New Yorgi ja Berliini galeriides. Tema koostöö kunstnik Sarah Sze’ga esietendus näituse Dance/Draw raames The ICA Boston instituudis 2011. aasta novembris. Viimasena esietendus märtsis 2015 lavastus “The Return of The Modern Dance” Cullberg Balletile.

Gérard Mayen on ajakirjanik ja tantsukriitik. Ta teeb regulaarselt kaastööd sellistele ajalehtedele ja ajakirjadele, nagu “Danser”, “mouvement”, “Quant ą la Danse”, “Pref” ja “Mouvement.net”. Ta on kirjutanud tekste ja arutelusid mitmele koreograafiaasutusele ja -ettevõttele, nagu Théātre de la Ville (Pariis), Pompidou keskus (Pariis), Centre National de la Danse, Arcadi, Rennes’i, Montpellier’, Angers’i ja Belfort’i riiklikud koreograafiakeskused, Lyoni Biennaal, Montpellier’ Tantsufestivale, Danse Uzes jne. Praegu kuulub ta Angers’i tantsukeskuse CNDC 30. aastapäeva ürituste korralduskomiteesse ja koostab selle kohta ka raamatut. 2007. aasta Montpellier’ tantsufestivali raames viis ta läbi konverentsi “that AIDS had to dance, what dance has AIDS”. Magistrikraadi sai ta Pariisi 8. ülikoolis tantsu erialal. Ta on eriliselt pühendunud performance’i analüüsimisele. Sel teemal on ta avaldanud kaks raamatut: “De marche en danse : dans la pieĢce “Deģroutes” de Mathilde Monnier” (L’Harmattan, Pariis 2005), ja “Danseurs Contemporains Du Burkina Faso” (L’Harmattan, Pariis 2006). Ta tegeleb Feldenkraisi teadlikkuse suurendamise meetodiga liigutamise kaudu. Selles antakse tantsukultuuri areng edasi praktiliste tegevuste kaudu, võimaldades publikul tajutava teadlikkuse õppimist tantsuna väljendada. Sel teemal viib ta regulaarselt Prantsuse riiklike teatrite ja festivalide tellimusel läbi õpitubasid.

Franklin Evans elab ja töötab New Yorgis. Tema töid on näidatud mitmes Ameerika Ühendriikide kunstikeskuses, sh MoMA PS1 (Greater New York 2010), The Drawing Center, El Museo del Barrio, Apexart, RISD Art Museum, Weatherspoon Art Museum, Yerba Buena Center for the Arts ja Futura (Praha). Ka mujal maailmas on tal olnud soolonäitusi ning teda esindavad Sue Scott Gallery (New York) ja Federico Luger (Milano). 2008. aastal oli ta kunstikeskuse Apexart näituse “Perverted by Theater” kaaskuraator ning 2010. aastal New Yorgi üheksa LES-galerii näituse “Lush Life” kaaskuraator. Tema töid on näidatud ja arvustatud muu hulgas sellistes väljaannetes, nagu New York Times, New Yorker, Time Out NY, New York Magazine, Art In America, Artforum, Flash Art International, Art Papers, Art Lies, Boston Globe, Art Agenda. Talle on määratud stipendiume selliste programmide raames, nagu The Marie Walsh Sharpe Space Program (2009), LMCC Workspace (2004), Yaddo (2009), Trebesice (2010) ja Pollock-Krasner Foundation Grant (2010). Tema tööd kuuluvad järgmiste muuseumide püsikollektsiooni: El Museo del Barrio (New York), Weatherspoon Art Museum, The Sweeney Art Gallery, University of California (Riverside).

Moriah Evans on töötanud koos koreograafide Boris Charmatzi, Elie Hay ja Trajal Harrelliga, kunstnik Tino Sehgaliga ning rahvusvahelise koreograafiagrupiga INPEX. Tema töid on esitletud järgmistel festivalidel ja järgmistes kunstikeskustes: CALit2, Sushi Performance, Visual Art in California and in New York, Movement Research, AUNTS, Danspace Project, Dance New Amsterdam ja Dixon Place. Oma loomingulisust väljendab ta lisaks ka läbi mitme kirjutamisprojekti, näiteks on ta kunstikeskuse Movement Research ajakirja Performance Journal peatoimetaja. 2009. aastal osales ta Viini tantsufestivali ImPulsTanz stipendiumiprogrammis danceWEB ning aastatel 2007-2008 oli ta Stevensi programmi stipendiaat, mille raames külastas Brasiiliat, Senegali, Lõuna-Aafrikat, Keeniat, Saksamaad ja Belgiat, kus viis läbi põhjalikke uurimusi seoses oma koreograafiategevusega. Oma esialgse tantsuhariduse sai ta Ohios Columbuses asuvas tantsukoolis BalletMet Dance Academy, kus ta õppis elukutseliste tantsijate osakonnas. Oma füüsilisi ja koreograafiaoskusi on ta põhjalikult treeninud selliste õpetajate käe all, nagu Merce Cunningham, Trisha Brown ja William Forsythe ning teda on oluliselt mõjutanud Aafrika tants. Praegu püüdleb ta selle poole, et saada lahti rangest vormist ja iseenda keha piirangutest, et me ei näeks mitte kehasid, olendeid või kujusid, vaid oskaksime vaadata nende vahele.

Michael Ventolo lõpetas New Yorgi F.I.T. kunstikooli. Sel ajal tegeles ta moefotograafia ja illustreerimisega. Sealt liikus tema tegevus kostüümidisaini juurde. Kontakt: mcmv529@yahoo.com

Robin Meier on Prantsusmaal elav Šveitsi helilooja ja kunstnik. Teda köidab tehisintellekt ning arvutite ja bioloogia suhe, millega katsetab ka ise läbi muusikaloome ja installatsioonide. Ta õppis Luzernis ja Zürichis instrumentaalkompositsiooni, Prantsusmaal Nice’i konservatooriumis elektroakustilist kompositsiooni ning Pariisis Jean Nicod instituudis (CNRS – ENS – EHESS) kognitiivset filosoofiat. Tema töid on näidatud muuhulgas Pariisis, Marseille’s, Zürichis, Stuttgartis, Minneapolises, Sophia-Antipolises, Veneetsias, Tokyos, Nice’is ja Linzis. Robin Meier töötab muusiku ja arvutimuusikadisainerina Pariisis Pompidou keskuse juures aruvas IRCAM instituudis, Pariisis La Muse en Circuit keskuses, Nice’is CIRM keskuses, Pariisis Radio France’i juures, Stuttgarti ooperis FNM / Staatsoper, Madriidis Hispaania Haridus- ja Kultuuriministeeriumis CDMC-LIEM ja mujalgi. Ta on teinud koostööd selliste inimestega, nagu Pierre Boulez, Myriam Gourfink, Georg Friedrich Haas, Garth Knox, José-Manuel Lopez Lopez, François-Bernard Mâche, Martin Matalon.

 

http://betatrajal.org/home.html

 

Lavastus,koreograafia, helidisain ja tantsija: Trajal Harrell 
Dramaturg: Gérard Mayen 
Dramaturgi assistent: Moriah Evans 
Muusika: Robin Meieri, Imani Uzuri  
Kostüümid: Michael Ventolo, Trajal Harrell 
Kunstnik: Franklin Evans
Esietendus 1. oktoober 2009 The New Museum, New York

 

Inglise keeles.

NB! Vestlus kunstnikuga 18.august kell 16:00 Kanuti Gildi SAALis.

 

Trajal Harrell Twenty Looks or Paris is Burning at the Judson Church (S) Bard 1

Etendub

Toimumisaeg