Mu lõpp on mu algus

Mu lõpp on mu algus

Esietendus: 3. oktoobril 2000 KIEK IN DE KÖK’is

 

Guillaume de Machaut (1300?–1377)
“Mu lõpp on mu algus” (“Le Livre Dou Voir Dit”)
instseneering ANU LAMP 
tõlkijad KAIA SISASK, ANU LAMP, INDREK HIRV (värsid)
lavastaja ANNE TÜRNPU
kunstnik ENE-LIIS SEMPER
valgustaja TÕNNO TOOMRA

 

ALEKSANDER EELMAA – armastaja (Lamant)
INGRIT VAHER – daam (Toute bele)
ANNE TÜRNPU – teener (Le secretaire)

vanamuusikaansambel Rondellus

laul, rataslüüra MARIA STAAK
laul VEIKO KIIVER
fiidel TÕNU JÕESAAR
lauto, trumm ROBERT STAAK

 

u. 1300 – sünnib Guillaume de Machaut. Euroopas elab u. 73 milj. inimest (Prantsusmaal u. 20 milj.)
u. 1323 – saab Machaut’st Böömi kuninga Jean de Luxembourg’i sekretär ja kaplan
1329-1331 – saadab Machaut kuningat tema vallutusretkedel Poola, Venemaa, Leedu, Itaalia ja Austria aladel
1337 – saab Machaut’st kuninga eestkostel Reimsi kanoonik.
Algab Saja‑aastane sõda, mis kestab aastani 1453
1346 – kuningas Jean de Luxembourg hukkub Grécy lahingus
1348 – suur katkutaud jõuab Euroopasse
1358 – rahutused Prantsusmaal. Pariisis mässavad linnakodanikud, maal toimub talupoegade ülestõus (Jacquerie).
Aadel surub mõlemad maha
1361 – teine katkulaine Euroopas
1361‑1362 – Machaut on haige, kirjutab oma “testamendi” ‑ ballaadi “Pleures, dames” (“Mu pärast nutke, daamid”)
1362 mai – sõber toob Machaut’le kirja Daamilt
1363 mai-juuni – Machaut alustab “Le Voir Dit” kirjutamist
1. mai 1365 – on dateeritud Daami viimane kiri
1377 aprill – Guillaume de Machaut sureb

 

Guillaume de Machaut tähtsamad teosed:

Poeesia:
enne 1346 – “Le Jugement dou roy de Behaingne” (“Böömi kuninga kohtumõistmine”)
1349 – “Le Jugement dou roy de Navarre” (“Navarra kuninga kohtumõistmine”)
1342-1349? – “Le Remedède de Fortune” (“Fortuna ravim”)
? – “Le Louange des Dames” (“Daamide kiituseks”)
u. 1365 – “Le Livre dou Voir Dit” (“Tõestisündinud loo raamat”)
Muusika:
Missa “La Messe de Nostre Dame”,
23 motetti, 38 ballaadi,
19 rondeau’d, 22 lai’d, 38 virelai’d, David Hoquetus
“Le Livre dou Voir Dif” (“Tõestisündinud loo raamat”)
“Le Livre dou Voir Dit” on Guillaume de Machaut’ peateoseid.
Raamat sisaldab poeedi kirjavahetuse noore aadlidaamiga (kokku 46 kirja).
Kirju ühendavad Machaut’ kirjutatud 9000 rida värssjutustust ja luuletused,
mis armunud teineteisele saatsid.
Kaheksale luuletusele on Machaut kirjutanud ka muusika.
“Puhta armastuse” (fin amours) traditsioonidele truuks jäädes
ei nimeta Machaut raamatus Daami kunagi nimepidi
ega avalikusta tema isikut.
Daam pidi olema siiski kõrgest soost,
sest tema vend oli Prantsusmaa kuninga teenistuses
ja tema perekonnal oli mitmeid maavaldusi ja maja Pariisis.
Päris teose lõpus annab Machaut anagrammi,
millesse on kodeeritud Daami nimi ‑ Peronne,
kuid ka selle põhjal ei ole olnud võimalik teda
kui konkreetset ajaloolist isikut tuvastada.
Nes quon porroit les estoiles nombrer
Quant on les voit luire plus clerement
Et les goutes de pluie et de la mer
Et lareinne seur quoy elle sestent
Et compasser le tour dou firmament
Ne porroit on penser ne concevoir
Le grant desir que iay de vous veoir
Et si ne puis pardevers vous aler
Pour fortune qui le wet et deffent
Dont maint souspir me couvient estrangler
Quant a vous pense et ie sui entre gent
Et quant ie sui par moy secretement
Adont me fait tous meschies recevoir
Le grant desir que iay de vous veoir
Quar il me fait complaindre et dolouser
Et regreter vostre viaire gent
Et vo biaute souvereinne et sans per
Et la tresgrant douceur qui en descent
Einsi me fait languir piteusement
Mon cuer esprent et estaint mon espoir
Le grant desir que iay de vous veoir
Kui õhtul taevas avab oma musta süle,
musttuhat tähte, sätendavaid teri…
Kes suudab lugeda neid kõiki üle?
Või kivikesi, mida lihvib meri?
Kes ütleks, palju taevast kahe eri
mõõtriistahaara vahel on? Kes ütleks seda? –
Kes mõõdaks, palju suudan igatseda?
Miks ma ei näe sind? Kes on, kes keelab? –
Heatahtlik saatus? Range kaitselmus?
Nii leebe ilme varjus ohkeid neelab
mu haige rind ‑ ja elu kustub mus.
Mind piinab talumatu igatsus –
mind vaevab see, see piinab, keda
on mulle antud aiva igatseda.
Et ilus mälestus võib nukraks teha! –
Peent nägu leinan ‑ kurvalt kummargil ma ‑,
so suveräänset ilu, õrna keha,
mis sulatand end kinni sisesilma,
et vabadusest südant jätta ilma,
kui sütel praadides ja murdes teda,
et ta ei suudaks muud kui igatseda.

(Tõlkinud Indrek Hirv)

Etendub

  • T 3. oktoober 00:00

Toimumisaeg

  • T 3. oktoober 00:00