Jakob von Uexkull “Maailm vajab uut narratiivi”

Jakob von Uexkull “Maailm vajab uut narratiivi”

5. oktoobril kell 17 Von Krahli Teatris

*Loeng toimub inglise keeles, eestikeelse sünkroontõlkega.ev90

Jakob von Uexküll (sündinud 19.august 1944 Uppsalas) on ökopoliitik, filantroop, ajakirjanik ja filateeliaekspert. Õppinud Oxfordi Ülikoolis, erialaks filosoofia, poliitika ja majandus.

Uexküll on korduvalt valitud Saksamaa Rohelise Partei delegaadina Euroopa Parlamendi liikmeks, ta on osalenud paljude keskkonnakaitse, säästliku majanduse jms. organisatsioonide (The Other Economic Summit, New Economics Foundation, Friends of the Earth International, Transparency International, Greenpeace International jt.) asutamisel ja töös. Noore mehena müüs ta 1980. aastal ligikaudu miljoni USA dollari eest maha oma margikogu ja asutas selle rahaga Õige Eluviisi auhinna (Right Livelihood Award), mida tänapäeval tuntakse ka “alternatiivse Nobeli preemia” nime all. Alternatiivse auhinna loomise ajendiks tõi Uexküll Nobeli preemia laureaatide valiku eelkõige arenenud tööstusriikide kodanike hulgast ja kitsast erialade ringist, ehkki Nobeli preemiat on harjutud pidama austusavalduseks kogu inimühiskonna teenekamaile liikmeile. Õige Eluviisi auhind püüab tunnustada inimesi geograafiliselt tasakaalukamalt ja leida laureaate, kes pakuvad praktilisi vastuseid, kuidas ületada inimkonna peamisi proovikive, nagu keskkonna laastamine, sõjad, inimõiguste rikkumine, vaesus, ületarbimine ja rikaste inimeste vaimne kängumine. Auhinda antakse välja igal aastal Rootsi parlamendis, selle väärtus on traditsiooniliselt 2 miljonit Rootsi krooni (pisut üle 3 miljoni Eesti krooni). Uexküll ise on auhinna kohta kujundlikult märkinud: “See on loodud, aitamaks Põhjal leida elutarkus, mis vastaks nende teadusele, ja Lõunal leida teadus, mis vastaks nende ürgsele elutarkusele.”

Tema eestvõttel asutati 2007 aastal Maailma Tuleviku Nõukogu (World Future Council), et toetada mõtlemist pikemas ajaperspektiivis kui praegune lühike poliitiline või äriline perspektiiv lubab. Eesmärgiks on kaitsta maailma arengut puudutavates küsimustes tulevaste põlvkondade huve.Tuhanded kodanikuühendused üle maailma valivad selle ainulaadse eetikakoja 50 liiget, otsuste tegemisse kaasatakse nõuandjate kogu ja ülemaailmsed ekspertkomisjonid. Liikmeteks on näiteks inimõiguste kaitsja Bianca Jagger, teadlane Vandana Shiva, tuumafüüsik Hans-Peter Dürr ja maailma e-parlamendi asutaja Nicolas Dunlop.

Jakob von Uexkülli juured on Eestis, tema vanaisa ja nimekaim, bioloog Jakob von Uexküll pärineb baltisaksa aadlisuguvõsast, kes sündis ja õppis Eestis, pidades Karl Ernst von Baeri üheks oma põhieeskujuks. Vanemat Uexkülli tuntakse eelkõige kui “omailma” (Umwelt) kontseptsiooni loojat ja biosemiootika rajajat. Tema pärandi hoidmise ja uurimisega tegeleb temanimeline keskus, mille peakorter on Tartus. Ka noorem Uexküll hoiab oma Eesti juuri aus: ta andis 1993–1997 välja Eesti Taassünni auhinda ja on korduvalt pidanud siin loenguid, nii ka 2007.aastal Von Krahli Akadeemial Tallinnas.

 

Jakob von Uexküll (Eesti Päevaleht, 12.02.2007):
“Ma arvan, et põhiline postkapitalistlik tees on, et praegune kapitalistlik kord ei ole enam rahuldav ja peame sellest edasi liikuma. Postkapitalism ei tähenda naasmist mineviku juurde. Kui vaatame olulisimaid teemasid, millega tegelema peame, nagu kliimakaos, siis ka kommunistlikud režiimid on nende probleemidega tegelemisel olnud vähemalt sama ebaefektiivsed kui praegune kapitalistlik kord. Mõlemad süsteemid põhinevad materiaalsete väärtuste katkematul kasvul, mis tänu ressursside piiratusele ei ole muidugi võimalik. Nad lähtuvad ka oma laiemas inimkäsitluses materialismist, mis tähendab, et vabadus on suurem kaubavalik. Muidugi on inimestel teatavad materiaalsed vajadused, aga kui need on teatud tasemel täidetud, siis tekivad uued ja väga erinevad vajadused. Postkapitalism tähendab, et peame hakkama uuesti elama koos oma planeediga, mitte töötama selle vastu.”

Etendub

  • P 5. oktoober 00:00

Toimumisaeg

  • P 5. oktoober 00:00