Hot

Hot

Hot

Tragöödia. Vabalt William Shakespeare’i “Othello” motiividel

Esietendus 4. aprillil 2002
Viimane etendus: 23. novembril 2002 (Tartu Sadamateatris)
Mati Unt:
Käesoleva tragöödia aluseks on võetud Shakespeare’i tragöödia üldine süzheekäik. Kuid on püütud paljastada teose enda mehhanismi. Uurijad on ammu märganud, et “Othello” aluseks on tegelikult komöödiasüzhee, mis imelikul kombel lõpeb väga traagiliselt. Arvan, et ajal, kus perevägivald on aktuaalseks muutunud, sobib mulle ammu huvi pakkunud motiiviga ehk päevavalgele tulla.
Tekstil pole eriti palju ühist Shakespeare’i tekstiga, ehkki paljud repliigid “räägivad umbes samast asjast”. Tõsi, paaris kohas on kasutatud paari lauset Jaan Krossi tõlkest, kuid parafraseerides ja paroodiliselt. Tekst sisaldab ka reministsentse ja allusioone mitmesugustele monograafiatele, esseedele ja raamatutele, kuid neid siin üles lugema hakata pole mõtet, sest üksikute lausete sisu on moonutatud ja nad on kontekstist välja kistud.
Näidend on algselt kirjutatud Von Krahli teatrile.
Lavastaja MATI UNT
Kunstnik LIINA KEEVALLIK
Lavatehnikud
TAAVO “JIMMY” TIKO, KALLE TIKAS, LAURI SEPP, ENAR TARMO

HOT, prominent – JUHAN ULFSAK
JACK, tema asetäitja – ERKI LAUR
DEMONA, Hoti naine – LIINA VAHTRIK
EMILY, Jacki naine – TIINA TAURAITE
MICHAEL CASSIO, poissmees – PEETER RÄSTAS (külalisena)

 

Animaalsed tungid, võõrandumine, salakavalus ja armukadedus.
Othellost sai Hot, Desdemonast Demona ja mustast valge.
Esimene kokkupuude Shakespeare’iga
mõjus erutavalt kogu Krahli teatrile:
põimusid kunstivälised intriigid,
näitlejad kogunesid puhvetisse varakult enne etenduse algust,
et omaette “analüüsida”, seintel olid kõrvad,
tehniline personal kandis musta
ja Demonat kehastav näitlejanna kõrget kaelust.
Elu pulbitses!
Mati Unt:
Maailmakirjanduses on väga palju kuulsaid teoseid, mis kujutavad oma au pärast mures olevaid armastajaid ja abielumehi. “Carmeni” don Jose kõrval tuleb esimesena meelde muidugi Othello, kelle nime kannab ka vastav psühhiaatriline sündroom. Teie ees olev teos kujutabki endast tegelikult Shakespeare’i näidendi parafraasi – selle vahega, et kõik toimub natuke kiiremini. Muidugi, asja võiks näidata ka aeg-luubis – Verdi samanimelises ooperis lauldakse pikalt nii enne kui ka pärast traagilist lõpplahendust. Aga jah, siin on seekord valitud ülearuse vältimise tee.
Oleme ilmselt kätt aja pulsil hoidnud. Kuulsime, et 1977 kirjutas Paula Vogel näidendi “Desdemona: a play about a handkerchief” ja 2000 lavastas Theater Gegenstand etenduse “Die weisse Taschentuch”. Viimati selgus, et kuskil on olemas ka versioon nimega “Oth”. Originaalsuse huvides vältisime igaks juhuks nendega tutvumist.

Etendub

  • N 4. aprill 00:00

Toimumisaeg

  • N 4. aprill 00:00