Graal!

Graal!

Eepos ühe vaheajaga
Esietendus 11. märtsil 2001 Kanuti Gildi SAALis
Viimane etendus: 18. juunil 2002 “Baltoscandalil”

 

“Graal!” tuurid:

15., 16., 17. juuni 2001

Hebbel Theater (Berliin, Saksamaa)
26. september 2001

Thalia Theater  (Halle, Saksamaa)
18. juuni 2002

Rahvusvaheline teatrifestival “Baltoscandal” (Rakvere, Eesti)
Tekst MATI UNT
Idee ja lavastus PEETER JALAKAS
Muusikaline kujundus TIIT KIKAS, PEETER JALAKAS
Kujundus LIINA KEEVALLIK
Kostüümid REET ULFSAK 
Animatsioon JÜRI SHESTAKOV 
Montaaþ URMAS SEPP, PEETER JALAKAS
Seatud liikumised KRISTINA PASKEVICIUS 
Valguskujundus MALDAR-MIKK KUUSK
Kunstniku assistent ANNE-MAI HEIMOLA 
Tehniline teostus ENAR TARMO
Helikonsultant TANEL KLESMENT 
Heli KALLE TIKAS 
Grimm KERSTI NIGLAS
Arthur, Fisher King GUIDO KANGUR (Draamateater)
Lancelot ERKI LAUR
Sophia, Elaine, Maria Magdalena KRISTEL LEESMEND
Parzival GERT RAUDSEP (Ugala)
Mordred MEELIS RÄMMELD (Ugala)
Merlin RAIVO E. TAMM 
Bors ENAR TARMO 
Morgana TIINA TAURAITE
Gawain TIIT TOOMEL 
Galahad JUHAN ULFSAK
Guinevere LIINA VAHTRIK

 

Kasutatud muusika TIIT KIKAS, WIM MERTENS, MICHAEL NYMAN, ROXY MUSIC, RY COODER

 

Kaasprodutsendid
Hebbel Theater (Berliin, Saksamaa), La Filature (Mulhouse, Prantsusmaa) ja Theorem Project (Prantsusmaa)
Kasutatud ja soovitatav kirjandus Geoffrey Ashe: King Arthur/ Michael Baigent jt: Holy Blood and Holy Grail / Joseph Campbell: The Hero with a thousand faces / Joseph Campbell: Masks of God. Creative Mythology / Richard Cavendish: King Arthur and Holy Grail / Gerard de Sede: Le Secret des Cathars / Gerard de Sede: Le Tresor maudit de Rennes-Le-Chateau / Wolfram von Eschenbach: Parzifal / Tankred Dorst: Merlin / Thomas Stearns Eliot: Ahermaa / Anthony Harris: The Sacred Virgin and the Holy Whore / Marie-Louise Franz and Emma Jung: The Grail Legend / Laurence Gardner: Bloodline of the Holy Grail / Werner Gerson: Le Nazisme – societe secrete / Rene Guenon: Le Roi du Monde / Rene Guenon: Symboles de la science sacree / Nicholas Hagger: The Fire and the Stones / Peter Handke: Das Spiel von Fragen / Robert A. Johnson: He. Understanding Masculine Psychology / Kennedy: Arthurian Myth and Legend / King Arthur in Legend and History, ed. Richard White / Henry Lincoln: The Holy Place / Denise Linn: Signposts. The Universe is Whispering to You / Thomas Malory: Morte d’Arthur / Jean Markale: Die keltische Frau / John Matthews: The Grail Tradition / John Matthews: The Grail. Quest for the Eternal / John Matthews: At the Table of Grail / Anatoli Pervushin: Okultnõje tainõ NKVD i SS. / Trevor Ravenscroft: La Lance du destin / The Romance of Arthur, ed J.J. Wilhelm and L. Z. Gross / Margaret Starbird: The Woman with the Alabaster Jar / Jessie Weston: From Ritual to Romance / Ervin Õunapuu ja Toomas Hussar: Graal

 

Kasutatud ja soovitatavad filmid Robert Bresson: Lancelot du Lac / Steve Barron: Merlin / Jerry Zucker: First Knight / John Boorman: Excalibur / Monty Pythons Holy Grail / Steven Spielberg: Indiana Jones and the Last Crusade / Sam Mendes: American Beauty

 

Kasutatud maalide fragmentide autorid Sir Lawrence, Alma-Tadema, John William Waterhouse

 

Võttegrupp Piret Tibbo, Andres Kull, Andres Maimik, Hendrik Saks, Mati Jaska, Tauno Sirel, Reili Evart, Teele Nöps, Ivo Feldt

 

Episoodides Lembit Ulfsak, Mati Unt, Ervin Õunapuu, Artur Talvik, Arbo Tammiksaar, Reili Evart, Mari-Liis Roos, Karin Kapper, Silva Kotkas, Kersti Karro, Piret Ostrov, Meeli Laats, Alice Õun, Taavo Tiko, Maria Jago, Gunnel Koba, Pirkko Tõugu, Signe Tüve, Tõnno Toomra, Priit Aus

 

Täname! Peter Lind, Toomas Linamäe, Harri Drell, Urmas Tuvike, Agus Aave, Tanel Klesment, Ivo Kõvamees, Tõnis Kask, Peeter Urbla, Ants Vaalma, Ivar Villers, Elmar Sats, Inessa Josing, Kiek In De Kök, Tallinna Linnamuuseum, Dominiiklaste klooster, Palmse mõis, Sagadi mõis, Laitse Ratsabaas ja Rita Kauna, KH Energiakonsult, Tallinna Kesklinnavalitsus, Margus Terasmees, Arbo Tammiksaar, Rahvusooper Estonia, Silja Kukk, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Amptown, TM Production, Eesti Kultuurkapital

 

 

Teksti autori poolt vaadates: Miks Graal?

 

Oleme ausad: esimeseks põhjuseks on huvi, sümpaatia ja lugupidamine Von Krahli Teatri, samuti selle rajaja Peeter Jalaka vastu. Küll koer koera tunneb. See põhjus võiks olla ammendav. Kuid – mõtleme neid juurde.

 

Kuid Graal – kas pole see natuke teine asi? Kas teda, seda Graali ongi? Miks kummitab ta aastasadu ja keegi pole teda õieti katsuda saanud, ja mõned on tema nägemisest jäänud pimedaks? Jah, kas ta on? Ja kui on, siis kelle jaoks ja kus? Üldtuntud versioon räägib Kristuse verest, mis korjati ristipuult. Aga kui ma paarkümmend aastat tagasi sain esmakordselt teada versioonist, et Graal oli tegelikult Maria Magdalena & Jeesuse laps, loode, ihuvili, siis olin korraks nagu puuga pähe saanud. Ma sain maailma ajaloost äkki aru, mis sest, et juhuslikul moel. Loomulikult nägin siis ka Euroopa Liidu tekkelugu ja Brüsseli instantse hoopis uues valguses. Ja veel üks kord puutusin Graaliga kokku – Bulgakovi “Meistrit ja Margaritat” tehes ja seks otstarbeks süvenenumalt gnostilisi legende uurides.

Nüüd siis siingi – ja veel kuidas – Krahlis “Graal”!

Arvan, et teatri nime ja ühe universaalsema müüdi kokkulangemine ei ole juhuslik. Graal omandab oma näo teatrimaterialisatsioonis. Graal võib olla mitte ainult arengumaid äratoitev taevamanna, ta võib olla ka üks kauni näitlejanna esmapilgul juhuslik käeviibe. Üks Euroopa kultuur ja üks pisiteater osutuvad vahel kahtlaselt isomorfseteks. Nad peegelduvad teineteises nagu veetilk veetilgas, kui klassikalist metafoori laenata. Mis oskan lisada? Kanapimedal hommikul, kui siin Kadrioru hämarusest valgustub pikkamööda välja Vatikani saatkond? Tundub, et teie ette satub näide avatud teatrist, mis omal moel otsib tarkade kivi. Alkeemia puhul polegi ju tulemus tähtis. Oluline on tee, protsess, opus. In progress.

 

Mati Unt

 

Etendub

  • P 11. märts 00:00

Toimumisaeg

  • P 11. märts 00:00