Füüsilise ülekuulamise tehnikad

Füüsilise ülekuulamise tehnikad

Lavastus valmis koostöös NU Performance Festivaliga
Esietendus 3. november 2007 Von Krahli Teatris

Idee: Carl Michael von Hausswolff
Stsenaarium: Marietta von Baumgarten von Hauswolff
Heli: Carl Michael von Hausswolff
Näitlejad: Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak
Kestus ligikaudu 55 minutit
Performance on eesti keeles

Füüsilise ülekuulamise tehnikad (Physical Interrogation Techniques) on teatritükk piinamisest, mis hõlmab kahte näitlejat, elektroonilist heli ja valgust. Tegu on Hausswolffi loomingus mitmes mõttes erandliku teosega – ehkki tema teosed sisaldavad sageli performatiivseid elemente, on see ainus töö, mille ta on loonud konkreetselt teatri jaoks. Füüsilise ülekuulamise tehnikad esietendus 2005. aastal Veneetsia biennaalil.

Carl Michael von Hausswolff sündis 1955. aastal Linköpingis Rootsis. Ta elab ja töötab Stockholmis. 1970. aastate lõpust on Hausswolff töötanud heliloojana, kasutades põhilise töövahendina kassettmakki, ning kontseptuaalse kujutava kunstnikuna, tehes performance’id, valgus- ja heliinstallatsioone ning fotoseeriaid. 1999. aastast on ta tegev ka kuraatorina Stockholmi Färgfabrikeni Kaasaegse Kunsti ja Arhitektuuri Keskuses.

Tema heliteosed aastatest 1979–1992, mis peaaegu täielikult koosnevad varasemate audiovisuaalsete installatsioonide ja performance’ite materjalist, koosnevad peaasjalikult keerukatest makromaalsetest põrinatest esteetilise elegantsi ja ilu pealispinna all. Oma hilisemates teostes on Hausswolff säilitanud esteetilise elegantsi ja põrinad ning lisanud heliloomingule täielikult isolatsionistliku helisituatsiooni. Aastatel 1996–2007 on Hausswolff eemaldanud kontidelt veelgi rohkem ilustavat liha: tema tööd on selged ja intuitiivsed uurimused elektrist, sagedusfunktsioonidest ja tonaalsest autismist kontseptuaalse range krüptsiooni raames. Hausswolffi audiovisuaalsed teosed on leidnud väljundi ka visuaalses kunstis.

Hausswolff on loonud ka rea sotsiaalseid platvorme – kohti, kus inimesed võivad kohtuda ja aega veeta. Tema Kitsama ja madala sagedusega baar (Thinner- and Low Frequency Bar) seati üles Momentumi biennaalil Mossis Norras, Pratos Itaalias ja Londonis, ning tema Liimi, (tubaka) ja kõrgsageduse salongi (Glue- (Tobacco-) and High Frequency Lounge) kasutati Genfis ja Pratos. Need teosed peegeldavad Hauswolffi iroonilist suhtumist ühiskonna silmakirjalikkusesse uimastite ja sõltuvuse suhtes. Publik võis nuusutada ülimürgiseid vedelikke ja kontaktliimi ning suitsetada samal ajal sigarette, lastes end läbistada kas madala- või kõrgsageduslikest siinustoonidest.

1993. aastal asutas ta koos Leif Elggreniga igikestva kontseptuaalse teose Elgaland-Vargalandi kuningriigid (The Kingdoms of Elgaland-Vargaland), mille raames loodi maailma uus riik, mis on sellest ajast saadik legendaarselt neutraalse Rootsiga sõjajalal. Kogu Elgalandi-Vargalandi territooriumi moodustasid riikidevahelised piirialad, eikellegimaa ja vaimsed maastikud nagu hüpnagoogi unenäoriik ning digitaalsed alad Internetis.

 

Etendub

  • L 3. november 00:00

Toimumisaeg

  • L 3. november 00:00