Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed

Autor ELFRIEDE JELINEK
Tõlkija JAAN KUUSIK
Lavastaja RAINER SARNET
Kunstnik LIISI EELMAA

Nora RIINA MAIDRE
Kümnik TAAVI EELMAA
Härra TAAVI EELMAA
Weygang JUHAN ULFSAK
Personaliülem ERKI LAUR
Proua Linde EVA PÜSSA
Annemarie TERJE PENNIE
Krogstad ANNE PALUVER
Naissekretär ANNE PALUVER
Meessekretär ANNE PALUVER
Helmer TAAVI EELMAA
Töölisnaised EVA PÜSSA ANNE PALUVERTERJE PENNIE
Minister ERKI LAUR
Eva EVA PÜSSA

Tehniline korraldus ENAR TARMO
Tehniline teostus JANNO JAANUS, OLIVER KULPSOO, ALLAN RÄIM
Valguskujundus OLIVER KULPSOO
Video LAURI SEPP, RAINER SARNET
Helikujundus JANNO JAANUS, RAINER SARNET


Esietendus 9.aprillil 2008, viimane etendus 24. septembril 2008 Von Krahli Teatris.

Elfriede Jelineki "Nora" Von Krahli Teatris ja Rainer Sarneti lavastuses on Eesti publiku esimene kohtumine maailmakuulsa näitekirjaniku mõtte- ja tundemaailmaga.

Elfriede Jelinek (1946) on Austria romaani-ja näitekirjanik, 2004.aasta Nobeli preemia laureaat ja hetkel üks lavastatumaid naisnäitekirjanikke Euroopas. Nobeli preemia anti Elfriede Jelinekile “musikaalse häälte ja vastuhäälte tulva eest oma romaanides ja näidendites, mis paljastavad erakordse keelelise innukusega ühiskondlike stereotüüpide ja nende orjastava võimu absurdsust.” Jelinek preemia vastuvõtule ei ilmunud, kuna kardab viibida rahvarohketes kohtades. Ta on lõpetanud Viini Konservatoooriumi organistina, õppinud kunstiajalugu ja teatriteadust Viini Ülikoolis. 1974-1991 kuulus Austria Kommunistlikusse Parteisse ja sai tuntuks feministina. Tema teostes on läbivaks teemaks naise seksuaalsus, selle ärakasutamine ja sugupoolte konflikt. Romaani “Klaveriõpetaja” (e.k. 2005) põhjal tegi Michael Haneke 2001. aastal samanimelise mängufilmi, peaosas Isabelle Huppert.

Jelineki „Nora“ algab sealt, kus lõpeb Ibseni „Nora“. Nora lahkub kodusest nukumajast, et alustada uut elu tehasetöölisena. Jelinek esitab kriitilise vaate ühiskondlikele stereotüüpidele ning hakkab vastu hirmutamise strateegiatele. Jelinek paneb kokku seksuaalse ja majandusliku sõnavara.
Seetõttu on Jelienki, nii nagu Freudigi, süüdistatud kogu maailma seksualiseerimises. Nii proovitakse naeruvääristada ja nivelleerida autoreid, kes üritavad analüüsida võimu. Küsimus pole kolmsada aastat kestnud kapitalismis, vaid kuustuhat aastat kestnud autoritaarses, patriarhaatlikus tsivilisatsioonis, mis on moonutanud inimese instikte. Pidev stress ja depressioonid on märgiks, et inimene ei talu isakuju endas ja ühiskonnas, kes teostab ennast võimu, raha ja hirmu abil.
Etenduse peategelane Nora allub võimukale mehele, kes omakorda allub hirmule.

Eriline tänu! Mati Sillak

Toetajad: Tallinn 2011, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Avision, Uuskasutuskeskus, MuMix, GoHotel Shnelli, Raadio2, 1182, Cramo, TM Produktsioon

AUHINNAD

EESTI TEATRILIIDU AASTAAUHINNAD 2009

Artiklid

Nora ehk elu võimalikkusest naisena perekonnas, teatris ja kapitalismis
Anneli Saro, Teater.Muusika.Kino, 2008/10

Inimtapamaja pühak
Madli Pesti, Sirp, 29.08.2008

Võibolla pidanuks Nora koju jääma?
Margot Visnap, Sirp, 16.05.2008

Nora sõidab konveierilindil suurilma petlikku särasse
Andres Laasik, Eesti Päevaleht, 14.04.2008

Sarneti ja Jelineki tango Krahlis
Eva Kübar, Postimees 09.04.2008

Mitte mingit väljapääsu
Barbi Pilvre, Areen 18.04.2008

Tõestisündiv lugu Norast ja Draculast
Rait Avestik, Postimees 11.04.2008

GALERII

"Nora"