Bert Raudsepbrt at hot.ee

HOOAEG 2008/2009

Sündisin 14.07.1982

1988-2000
Gustav Adolfi Gümnaasium - prantsuse keele eriklass

2000-2004
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool - näitleja eriala

2004-2007
Tallinna Linnateater - näitleja

2007-2008
European College of Liberal Arts, Berliin - filosoofia, kunstiteooria, kultuurilugu

2006-2008
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool - magistriõpe

Bert Raudsep Eesti Päevalehes (11.10.2008)

Vabalangemises

•• Mul on kaheti kahju: eestlased surevad välja ja maailm ülerahvastub. Ja olen teadlik, et see on paradoks. Nagu EKP ja eestlane. Nagu intelligent ja tema uus Volvo.

Kõik üle-eesliitega protsessid tunduvad paratamatusena ja märkan, et kultuur lohiseb üleilmastuvate korporatsiooni(de)-riikide mantlisabast kinni hoides järel. Raha käib ees ja kõik muu saabub alles natukese aja pärast. See laiendab ja samal ajal piirab: meil on rahvusvaheline trupp, aga protsessime ju vaid selle üle, kuhu mantliga tüüp läheb, mida ta ütleb või mis meile tema juures ei meeldi.

Räägime, et on vaja uut ideoloogiat: sellist, mis viiks inimese maakera tunnetamiseni. Mitte naivismi või totalitarismi, vaid arusaamist, et inimene vajab toimivat keskkonda. Indiviid peab teadvustama heaolu tagajärgi. Aga me pole valmis, mina küll ei ole. Mantliga abstrakt-mees ammugi mitte.

Seni on vabalangemine. Maailmas, kus Jumal on surnud. Usk idealistliku revolutsiooni võimalikkusse hääbunud. Vandenõuteooriad salaseltsidest, kes tegelikult maailma kontrollivad, on muutunud mulinaks. Ei juhi Jumal ega inimene. Vabalangemine. Ressursivaru krigiseb. Kliima muutub. Plastmass kuhjub. Vabalangemine. Millestki pole kinni hakata. Mul on vaid illusioon ühest häälest, mille anda saan. Aga kelleks ja milleks see hääl pärast andmist muutub, ma ei tea. Kaob ära, lööb minust lahti, hakkab palka ja altkäemaksu saama.

Ma ei tee midagi, vabalangen ja ootan. Alles maandudes saan kohaneda. Uue inimesena. Uues maailmas. Jälle.

Seni teen ilusat teatrit ja elan jõhkrat elu. Unistan rikkusest ja aust, nagu kõik teisedki. Ja milleks meeleheide? Kõik on ju hästi: bensiini veel müüakse, mu ümber kerkivad klaasist majad, laiekraaniga teleri saab väga soodsalt kätte. Ma ei tahaks sellest liiga vara loobuda.