No more tears

No more tears

Esietendus 8. veebruaril 2002
Viimane etendus: 21. novembril 2002 (Tartu Sadamateatris)
Lavastaja TIIT OJASOO
Kunstnik ENE-LIIS SEMPER
Tantsuseaded KAJA KANN
Osades TIINA TAURAITE, LIINA VAHTRIK, ERKI LAUR, JUHAN ULFSAK, TAAVI EELMAA (külalisena)

 

Muusika RENE EESPERE, RODRIGO, RAMMSTEIN,
YAT-KHA, TORU TAKEMITSU

Tants “Läbimine 4” –
kontseptsioon ERKI LAUR & JUHAN ULFSAK; koreograaf KAJA KANN
Valgus LAURI SEPP
Heli KALLE TIKAS
Grimm ELGITHA ZENO
Tehniline teostus TAAVO “JIMMY” TIKO, ANNE-MAI HEIMOLA

 

Lavastus “No More Tears” põhineb kolme autori – Mishima, Kane ja Lake – tekstidel ning olemasolul.

 

RICKY LAKE on tuntud teleshow juht, kelle saadetes esinevad kõige erinevamad tüübid. Teleshow’dest on lavastusse tuletatud dialoogid a la “Miks sa oma venda noaga lõid? – a’ tema lõi mind esimesena!” ja “Johanna, kas on tõsi, et sa nussisid oma õde?”. Tavalised inimesed oma tavaliste juttudega.

 

YUKIO MISHIMA sündis 1925. aastal. Teda on nimetatud üheks kõige silmapaistvamaks ja andekamaks kirjanikuks Jaapanis pärast II maailmasõda. Mishima kirjutas luuletusi, romaane, näidendeid, esseid, tegeles body-buildinguga, oli ohvitser ja 45-aastasena, oma karjääri tipul, sooritas rituaalse enesetapu seppuku. Tema elu, looming ja surm olid tugevalt mõjutatud samurai-väärtustest ja nende kadumisest uuenevas Jaapanis. Mishima näidendit “Sotoba Komachi” esitatakse Eestis esmakordselt ja tervikuna.

 

SARAH KANE sündis 1971. aastal. Kirjutas, et elu on liiga pikk ja tappis end 1999. aastal. Avaldatud on tema viis näidendit, millest esimese, “Blasted”, esmalavastust Londonis käis vaatamas ainult 1000 inimest, aga millest kirjutati rohkem kui ükskõik millisest näidendist sel aastal. Kane’i tööd paistavad silma erakordse julmuse, ääretu poeesia ja õrnusega. Praeguseks on ta klassik, keda lavastatakse üle terve maailma. Tema näidendist “Crave” on lavastuses üks monoloog – üks ilusamaid monolooge armastusest:

 

Ja ma tahan mängida peitust ja anda sulle oma riideid ja öelda mulle meeldivad su kingad ja istuda põrandal kuni sa oled vannis ja masseerida su kaela ja suudelda su jalgu ja hoida su kätt ja minna söögi järele ja mitte pahandada kui sa sööd minu toitu ja kohtuda Rudy’ juures ja rääkida mis päeval juhtus ja trükkida su kirju ja kanda su kaste ja naerda su paranoia üle ja anda sulle plaate mida sa ei kuula ja vaadata suurepäraseid filme ja vaadata jubedaid filme ja viriseda raadio üle ja pildistada sind kui sa magad ja tõusta üles ja teha sulle kohvi ja saiakesi ja minna Florent’i juurde ja juua keskööl kohvi ja lasta sul varastada mu sigarette ja mitte kunagi leida tikke ja rääkida sulle mida ma eile telekast nägin ja viia sind silmakliinikusse ja mitte naerda su naljade üle ja tahta sind hommikul aga lasta sul veel magada ja suudelda su selga ja silitada su nahka ja öelda sulle kuidas ma armastan sinu juukseid sinu silmi sinu huuli sinu kaela sinu rindu sinu perset sinu…
ja istuda trepil suitsetades kuni su naabrid tulevad koju ja istuda trepil suitsetades kuni sina tuled koju ja muretseda kui sa jääd hiljaks ja hämmastada kui sa tuled varem ja anda sulle päevalilli ja tulla su peole ja tantsida kuni ma olen sodi ja kahetseda kui ma eksin ja olla õnnelik kui sa andestad ja vaadata su fotosid ja soovida et ma teaksin sind igavesti ja kuulda sinu häält oma kõrvas ja tunda sinu nahka minu nahal ja ehmuda kui sa vihastad ja su silm on läinud punaseks ja teine silm siniseks ja juuksed vasakule ja nägu idamaiseks ja öelda sulle sa oled suurepärane ja kallistada sind kui sa oled rahutu ja hoida sind kui sa oled haige ja tahta sind kui ma su lõhna tunnen ja solvata sind kui ma sind puudutan ja niutsuda kui olen su kõrval ja niutsuda kui ma ei ole ja lakkuda su rindu ja lämmatada sind öösel ja külmetada kui sa võtad teki ja higistada kui sa ei võta ja sulada kui sa naeratad ja aurustuda kui sa naerad ja mitte aru saada miks sa arvad et ma jätan su maha kui ma ei jäta ja imestada kuidas sa võid mõelda et ma iialgi sinu maha jätaksin ja imestada kes sa oled aga tunnustada sind ikkagi ja rääkida sulle puu-ingli võlutud metsapoisist kes lendas üle ookeani kuna ta armastas sind ja kirjutada sulle luuletusi ja imestada miks sa mind ei usu ja tunda nii et selle jaoks ei leia ma sõnu ja osta sulle kassipoeg kes mind armukadedaks teeb kuna ta pälvib rohkem tähelepanu kui mina ja hoida sind voodis kui sa pead minema ja nutta nagu laps kui sa lähedki ja saada lahti prussakatest ja osta sulle kingitusi mida sa ei taha ja võtta need jälle ära ja paluda sul minuga abielluda ja sa ütled jälle ei aga jätkata küsimist sest kuigi sa arvad et ma ei mõtle nii mõtlen juba esimesest korrast peale ja hulkuda linnas kui see on tühi ilma sinuta ja tahta mida sina tahad ja mõelda et ma kaotan enese aga teada et ma olen kaitstud sinuga ja rääkida sulle endast halvimat ja rääkida sulle endast parimat kuna sa ei vääri vähemat ja vastata su küsimustele kui ma parem seda ei teeks ja rääkida sulle tõtt isegi kui ma tõesti ei taha ja püüda olla aus kuna ma tean sa eelistad seda ja mõelda et see kõik on läbi aga jääda veel kümneks minutiks enne kui sa viskad mu välja oma elust ja unustad kes ma olen ja püüda sulle lähemale saada kuna sinu tundmaõppimine on ilus ja pingutust väärt ja rääkida sinuga halvas saksa keeles ja rääkida sinuga veel halvemas heebrea keeles ja magada sinuga kell kolm hommikul ja kuidagi kuidagi kuidagi edasi anda natuke sellest masendavast lõppematust vallutavast tingimusteta kõikehaaravast südantrikastavast mõistustavardavast jätkuvast lõppematust armastusest mis mul on sinu vastu.
Ära ütle mulle et sa ei saa mulle ei öelda sest selline kergendus on jälle armastada ja lamada voodis ja olla kaisus ja puudutatud ja suudeldud ja jumaldatud ja su süda hüppab kui sa kuuled mu häält ja näed mu naeratust ja tunned mu hingeõhku oma kaelal ja su süda lendab kui ma sind näha tahan ja ma valetan sulle sellest päevast peale ja kasutan sind ära ja kepin sind ja murran su südame sest sina murdsid minu oma esimesena ja sa armastad mind iga päev üha rohkem kuni see muutub talumatuks ja su elu on minu ja sa sured üksi sest ma võtan mida tahan ja kõnnin minema ja ei võlgne sulle midagi see on alati seal see on alati seal olnud ja sa ei saa eitada seda elu sa tunned perse et elu perse et elu perse et elu olen sulle kaotanud.

EESTI TEATRILIIDU AASTAAUHIND

2003
Kunstnikuauhind: Ene-Liis Semper lavastuses „No More Tears“ (jt lavastused aastal 2002)

Etendub

  • F 8. February 00:00

Video

 

Date & Time

  • F 8. February 00:00